Bioretentsioon

Bioretentsioon

Bioretentsioon on vihmavee juhtimissüsteem, mida kasutatakse linnakeskkondades, et parandada veekvaliteeti ja vihmavee hüdroloogilisi mõjusid. Bioretentsiooni meetmed, nagu vihmapeenrad, on haljastatud süvendid, mis töötlevad kohapeal sademevee äravoolu mitteläbilaskvatelt pindadelt, nagu katused, sissesõiduteed, kõnniteed, parklad ja tihendatud murualad.

Bioretentsioonisüsteemi ehitus

Bioretentsioonisüsteem koosneb mitmest kihist ja funktsionaalsest elemendist, mis töötavad koos vee puhastamiseks ja äravoolu aeglustamiseks. Olulisemad komponendid on:

Bioretentsioonisüsteemide olulisemad elemendid:

• Mullakiht - spetsiaalselt projekteeritud segu, mis tagab vee filtreerimise ja taimede kasvu.
• Drenaažikiht - tagab liigvee äravoolu ja hoiab ära süsteemi üleujutuse.
• Veehoidmisala - madal süvend, kuhu vesi ajutiselt koguneb.
• Taimestik - stabiliseerib mulda, soodustab infiltratsiooni ja omastab toitaineid.
• Pinnakate - kaitseb erosiooni eest ja toetab mikroobset aktiivsust.
• Maa-alune drenaažitoru - juhib puhastatud vee süsteemist välja.
• Üleujutusseade - hoiab ära liigvee kuhjumise.
• Täiendav sisemine tsoon nitrifikatsiooniks - parandab lämmastikuühendite eemaldamist.
• Geotekstiil - eraldab kihte ja takistab ummistumist.

Toimimine

Bioretentsiooni süsteem on tavaliselt madal süvend, mille põhjas on spetsiaalne mullakiht drenaažisüsteemiga, kuhu peale on istutatud taimestik. Taimed, mis moodustavad bioretentsiooni süsteemi ülemise osa, vähendavad äravooluvee toitainete, metallide, heljumi sisaldust ja parandavad seeläbi äravooluvee kvaliteeti.

Puudused ja piirangud

Bioretentsioonisüsteemidel on mitmeid piiranguid, mis võivad mõjutada nende pikaajalist toimivust. Üks peamisi probleeme on süsteemi võimalik ummistumine. Setete ja peenosakeste kogunemine võib vähendada pinnase läbilaskvust ning aeglustada vee infiltreerumist, mis omakorda võib halvendada süsteemi hüdroloogilist toimimist. Kuigi pikaajaline ummistumine ei pruugi olla ulatuslik, võivad teatud lokaalsed probleemid esineda eriti sissevoolu piirkonnas.

Teiseks piiranguks on hooldusvajadus. Bioretentsioonisüsteemid vajavad regulaarset hooldust, sealhulgas setete eemaldamist, taimede hooldamist ning drenaažisüsteemide kontrolli. Ebapiisav hooldus võib viia süsteemi töövõime vähenemiseni ja funktsionaalse rikkeni.

Vee kvaliteedi parandamine läbi saasteainete eemaldamise ei ole alati ühtlase tulemusega. Eriti lämmastiku eemaldamine võib olla ebastabiilne ning sõltuda keskkonnatingimustest ja süsteemi ülesehitusest. Samuti võib bioretentsioonisüsteemide toimimine olla piiratud teatud kliimatingimustes. Näiteks külmemates piirkondades võivad madalad temperatuurid ja teede hoolduses kasutatavad soolad mõjutada bioloogilisi protsesse ning vähendada saasteainete eemaldamise efektiivsust.

Hoolimata piirangutest peetakse bioretentsioonisüsteeme tõhusaks ja perspektiivikaks lahenduseks, mille edukas toimimine sõltub nõuetekohasest projekteerimisest, ehitusest ja hooldusest.

References

This article "Bioretentsioon" is from Wikipedia. The list of its authors can be seen in its historical and/or the page Edithistory:Bioretentsioon. Articles copied from Draft Namespace on Wikipedia could be seen on the Draft Namespace of Wikipedia and not main one.

---