You can edit almost every page by Creating an account and confirming your email.

KU KALA KA MITIRHO

From EverybodyWiki Bios & Wiki

Nkayivelo wa mitirho



Nkayivelo wa mitirho etikweni ra Afrika Dzona wu le ka xiyimo xa le henhla swinene. Leswi swivangiwile hi tungu wu nga va kona etikweni ra Afrika Dzongo lowu wu vitaniwa COVID19.[1] Ntungu lowu wu endlile leswaku Migingiriko yo tala etikweni ra Afrika Dzonga yi yimisiwa, laha swinga endla leswaku na mitirhu yo tala yi pfaleta. Leswi swiendlile leswaku vanhu va ti kuma va heleriwile hi mintirhu. Nkayivelo wa mitirhu ya endla leswaku na vugevenga byi tlakuka hi nhlayo ya le henhla laha tikweni ra Afrika Dzongo. Leswi swiendla leswaku na vanhu va va ngahari na tshembho eka timhaka ta xikolo hikuva vaehleketa leswaku loko vaheta tidyondza ta vona vata vuya va ta tshama emakaya vahundzuka vamahlelele. Hambiswiritano leswi swiendla leswaku vaaka tiko va Afrika Dzonga va dyondza hi ku tiyimisela swinene leswaku vata kuma mintirho. Masiku lawa loko u ri na mbuyelo wa ka giredi ya 12 a wa ha tekeliwi enhlokweni, leswi swiendla leswaku swichudyeni swidyondza ngopfu laha loko va graduate vatlhela vatlhelela exikolweni kuya engetelela ti dyondzo ta vona.

Nkayivelo wa mitirho wu tlhela wu vangiwa hi leswaku machudeni ma graduate lembe na lembe, laha loko vahetile va tshamaka emakya, kambe van`wana vati endlela mabindzu kuendlela leswaku va nga tikumi vari ehluphekweni. Vanw`wana va vula lesaku vona vadyondzeke ngopfu leriya ro a va swilavi ku tirha lomu switolo hikuva vanhu vatava langutela ehansi. Swin`wana swiendliwa hikuva vanhu va loloha ku famba va lava mintirho va vula leswaku vata thoriwa vatshame emakaya. Vantshwa votala eka siku ra namuntlha vakumeka vatitile makhotso hiku loloha ku famba vaphanda, hikuva vatshembhe ku baja hiku laha Afrika Dzonga a kuna mitirhu naswona vanhu vatholana hi xixaka. Ku tholana hi xixaka swona swa endlaka laha Afrika Dzongo, leswi swiendliwa ngopfu hi lava va nga le ka switulu swale henehla emitirhweni, kambe hambiswiritano aswibasangi hikuva vanhu lava va dyondzeleke ntirho wa lowu vati kuma vari ekuxanisekeni hi ku lava mitireho.[2]

Wun`wani wa ti membara ta EFF loyi a tivekaku hi vito ra Sihle Lonzi u yile na ti CV ePalamende kuya nyika President Cyril Ramapho na ku tlhela a komnbisa leswaku vantshwa vo tala va kayivela mintirhu.[3] Nkayivelo wa mitirhu wu endla leswaku na Rhandi ya Afrika dzonga yiwa. Leswi swiendla leswaku na hlayu yo bebula yi engetelelaka, hikuva vanhu vatshama va ri emakaya a ku na ku n`wana laha vahubutelaku kona kuya tirha. Hlayo waku rhobiwa ka movha wa rhwala mali wu tlakuka lembe na lembe. Murhangi wa tiko u ringetile kuendlela vantshwa lava voka va nga tirhiku mali ya R350 leswaku va ti sungulela mabindzu hi yona, kambe hambiswiritano vantswha vayi tirhisa kuxa switswotswi. Ku endla leswalu hlayo ya ku kayivela ka mitirho yi hungiuteka, vantshwa vafenele ku tisungulela mabindzu lawa ya ngata va nghenisela mali ku nga vi mabhindzu lawa ya nga ta tlhela ya yisiwa emakhotsweni.

Swihlovo leswi tirhisiweke

  1. Rokhim, R; Mayasari, I; Wulandari, P (2022-08-01). "Work From Home: A Policy for Achieving Decent Work and Economic Growth as an SDG". KnE Social Sciences. doi:10.18502/kss.v7i12.11550. ISSN 2518-668X.
  2. David, Dharish; Williams, Sanjana Bernadette (2023-02-24), "ASEAN's green recovery and the role of green stimulus in job creation in a post-COVID world", Post-Pandemic Green Recovery in ASEAN, London: Routledge, pp. 117–148, ISBN 978-1-003-32438-6, retrieved 2026-02-27
  3. Dost, Burhan; Turunc, Esra (2026-02). "Still confusing? What should perioperative teams do when patients are taking GLP-1 medications?". JCA Advances: 100219. doi:10.1016/j.jcadva.2026.100219. ISSN 2950-5534. Check date values in: |date= (help)


This article "KU KALA KA MITIRHO" is from Wikipedia. The list of its authors can be seen in its historical and/or the page Edithistory:KU KALA KA MITIRHO. Articles copied from Draft Namespace on Wikipedia could be seen on the Draft Namespace of Wikipedia and not main one.